Mängufilm “Vari”

Must lagi on meie toal ja meie ajal ka. Selles musta laega ajas võitleb õigluse eest Juhan Liiv, kannatav luuletaja ja sihikindel detektiiv. Ta suudab näha sügavale inimese hinge ja lahendab sünged mõrvalood 19. sajandi lõpu Eestis.

Tartu 1894, vaimuhaigla. Tulevane Eesti suur poeet Juhan Liiv põeb skisofreeniat ja jälitusmaaniat. Tema isamaa, millest ta laulda tahab, kannatab tagurliku Vene impeeriumi haardes. Toimub venestamine, millega on lämmatanud eestlaste vabaduspüüded. Liiv põgeneb ja läheb vanematekoju Alatskivile, et tervist kosutada, kuid satub hoopis kummalise mõrvaloo keskele. On tapetud talumees Madjus, kes nähtavasti on leidnud suure varanduse, mis nüüd on kadunud. Liiv ei lepi sellega, et mõrva eest võetakse kinni süütu mees ja ta otsustab uurimisse sekkuda. Ja maksab selle eest peaaegu oma eluga.

„Vari“ toob esmakordselt Eestis kinolinale Juhan Liivi tegelaskuju ja näitab teda ootamatu vaatenurga alt. Tegelaste seas on veel Alatskivi kontstaabel, ringirändavad tsirkusemaadlejad, mõisa opman, Liivi noorpõlvekallim, kooliõpetaja ja kõrtsimees, hulluarstid ja kirjastajad ja üks päris ehtne Kurat.

Filmi režissöör on Jaak Kilmi („Tagurpidi torn“, „Disko ja tuumasõda“, „Sangarid“). Stsenaariumi autor on Indrek Hargla (Apteeker Melchiori triloogia).

Rahvusvaheline muusikapäev 2024

Rahvusvaheline muusikapäev tuleb taas 1. oktoobril 2024!

Mängufilm Emalõvi

Helena (Katariina Unt) on jõuline ja tõhus naine, kogenud kiirbiarst, kellele elu praktiliste pisiasjadega toimetulek raskusi ei valmista. Oma töö tõttu on Helena hästi kursis ka sellega, mis toimub suletud uste taga ja ööpimeduse varjus. Aga see, et ta on emana oma tütre Stefi (Teele Piibemann) juba ammu emotsionaalselt hüljanud, jääb märkamatuks.

Sel sügisel teeb nutikas aga üksildane 15-aastane Stefi teoks iga ema õudusunenäo. Tüdruk ajab juuksed maha, ei käi enam koolis, ei tule ööseks koju ning tagatipuks satub uue sõbranna Marianni õhutusel vägivaldsesse noortejõuku, kust ei puudu ei narkootikumid, julm manipulatsioon ega küberkius. Helena veedab päevad hirmu tundes ja ööd Stefit oodates ja otsides. Üheksa-aastane Sander leinab taga oma kõige kallimat mängukaaslast, oma „vanamoodi“ õde ja kannatab vanemate tähelepanupuuduse all. Abikaasa Kaarel jääb kahe tule vahele – ta püüab naiivse jonnakusega kinni hoida usalduse riismetest, samas peab ta alla neelama järjest kibedamat pettumust.

Kui Stefi satub karmi üledoosiga haiglasse, valmib Helenal meeleheitlik, isegi hullumeelne plaan. Ta kavatseb tütre kõigi eest salaja röövida ja vangistada perekonna vanasse suvilasse. Käia Stefit iga päev vaatamas, teha talle sooja toitu ja loota, et šokivangistus toimib.

Aga kõik ei lähe sugugi plaanipäraselt. Sündmuste ootamatu käik vangistab Helena kuhugi reaalsuse ja lootuste vahealasse ning sunnib naist peeglisse vaatama ja oma emaarmastust lõplikult ümber mõtestama.

Stsenarist-režissöör Liina Triškina Vanhatalo, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Laura Dišlere, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Zane Žilinska, produtsent Ivo Felt, kaasprodutsendid Sebastian Weyland, Guntis Tekteris.

Osades Katariina Unt, Teele Piibemann, Ivo Uukkivi, Margo Teder jne.

Anija Valla Mälumänguturniir

1. oktoobril kell 19:00 toimub Kehra Rahvamajas Anija Valla Mälumänguturniiri uue hooaja esimene kohtumine.

Ootame kuni 5-liikmelisi võistkondi iga kuu esimese teisipäeva õhtul Kehra rahvamajja.

Meeskonna osalustasu 7€!

Küsimused koostab ja mängu juhib Mart Schmeidt.

Mängufilm Emalõvi

Helena (Katariina Unt) on jõuline ja tõhus naine, kogenud kiirbiarst, kellele elu praktiliste pisiasjadega toimetulek raskusi ei valmista. Oma töö tõttu on Helena hästi kursis ka sellega, mis toimub suletud uste taga ja ööpimeduse varjus. Aga see, et ta on emana oma tütre Stefi (Teele Piibemann) juba ammu emotsionaalselt hüljanud, jääb märkamatuks.

Sel sügisel teeb nutikas aga üksildane 15-aastane Stefi teoks iga ema õudusunenäo. Tüdruk ajab juuksed maha, ei käi enam koolis, ei tule ööseks koju ning tagatipuks satub uue sõbranna Marianni õhutusel vägivaldsesse noortejõuku, kust ei puudu ei narkootikumid, julm manipulatsioon ega küberkius. Helena veedab päevad hirmu tundes ja ööd Stefit oodates ja otsides. Üheksa-aastane Sander leinab taga oma kõige kallimat mängukaaslast, oma „vanamoodi“ õde ja kannatab vanemate tähelepanupuuduse all. Abikaasa Kaarel jääb kahe tule vahele – ta püüab naiivse jonnakusega kinni hoida usalduse riismetest, samas peab ta alla neelama järjest kibedamat pettumust.

Kui Stefi satub karmi üledoosiga haiglasse, valmib Helenal meeleheitlik, isegi hullumeelne plaan. Ta kavatseb tütre kõigi eest salaja röövida ja vangistada perekonna vanasse suvilasse. Käia Stefit iga päev vaatamas, teha talle sooja toitu ja loota, et šokivangistus toimib.

Aga kõik ei lähe sugugi plaanipäraselt. Sündmuste ootamatu käik vangistab Helena kuhugi reaalsuse ja lootuste vahealasse ning sunnib naist peeglisse vaatama ja oma emaarmastust lõplikult ümber mõtestama.

Stsenarist-režissöör Liina Triškina Vanhatalo, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Laura Dišlere, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Zane Žilinska, produtsent Ivo Felt, kaasprodutsendid Sebastian Weyland, Guntis Tekteris.

Osades Katariina Unt, Teele Piibemann, Ivo Uukkivi, Margo Teder jne.

Mängufilm Emalõvi

Helena (Katariina Unt) on jõuline ja tõhus naine, kogenud kiirbiarst, kellele elu praktiliste pisiasjadega toimetulek raskusi ei valmista. Oma töö tõttu on Helena hästi kursis ka sellega, mis toimub suletud uste taga ja ööpimeduse varjus. Aga see, et ta on emana oma tütre Stefi (Teele Piibemann) juba ammu emotsionaalselt hüljanud, jääb märkamatuks.

Sel sügisel teeb nutikas aga üksildane 15-aastane Stefi teoks iga ema õudusunenäo. Tüdruk ajab juuksed maha, ei käi enam koolis, ei tule ööseks koju ning tagatipuks satub uue sõbranna Marianni õhutusel vägivaldsesse noortejõuku, kust ei puudu ei narkootikumid, julm manipulatsioon ega küberkius. Helena veedab päevad hirmu tundes ja ööd Stefit oodates ja otsides. Üheksa-aastane Sander leinab taga oma kõige kallimat mängukaaslast, oma „vanamoodi“ õde ja kannatab vanemate tähelepanupuuduse all. Abikaasa Kaarel jääb kahe tule vahele – ta püüab naiivse jonnakusega kinni hoida usalduse riismetest, samas peab ta alla neelama järjest kibedamat pettumust.

Kui Stefi satub karmi üledoosiga haiglasse, valmib Helenal meeleheitlik, isegi hullumeelne plaan. Ta kavatseb tütre kõigi eest salaja röövida ja vangistada perekonna vanasse suvilasse. Käia Stefit iga päev vaatamas, teha talle sooja toitu ja loota, et šokivangistus toimib.

Aga kõik ei lähe sugugi plaanipäraselt. Sündmuste ootamatu käik vangistab Helena kuhugi reaalsuse ja lootuste vahealasse ning sunnib naist peeglisse vaatama ja oma emaarmastust lõplikult ümber mõtestama.

Stsenarist-režissöör Liina Triškina Vanhatalo, operaator Erik Põllumaa, kunstnik Laura Dišlere, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Zane Žilinska, produtsent Ivo Felt, kaasprodutsendid Sebastian Weyland, Guntis Tekteris.

Osades Katariina Unt, Teele Piibemann, Ivo Uukkivi, Margo Teder jne.

Kehra turu sügislaat

Kehra turu SÜGISLAAT ootab kauplema!
Oodatud on kohalik talukaup ja ka muud müügiartiklid: puu- ja juurviljad, liha- ja piimatooted, mesi jmt, käsitöö, rõivad, mänguasjad või muud tooted.
Pakume pinda ka müügikioskites, mis on aasta läbi kasutatavad.
Müügikoha broneerimine: 519 18578 või kehraturg@anija,ee

Anija Valla Kergejõustikuvõistlus

Üle pika aja on taaskord Anija vallas toimumas kergejõustikuvõistlus. Seekordne võistlus on veidi teistsugune. Võistluse peaalaks on 100m jooks, mille raames selgitame välja Anija valla kiireima mehe ja naise. 😊 Kas pole mitte põnev? Igaljuhul, selleks, et kohalikel Anija valla sportlikel inimestel oleks motivatsioon pingutada siis oleme kohale kutsunud mitmed rahvusvahelise tasemega Eesti tipptegijad, eesotsas Karl Erik Nazaroviga, kelle 100m rekord on lausa 10,18 sekundit ning tema nimel on kehtiv Eesti rekord. Naistest tuleb samuti väga kiire Ann Marii Kivikas, kelle isiklik rekord on 11,48. Eesti rekord on ainult veidi parem 11,35.
Auhinnad on samuti vägevad, sest Anija valla kiireim mees ja naine saavad ise omale valida tutikad jooksutossud, täpselt sellised nagu meeldib. 😊
Võistlusaladeks on 100m jooks (M,N) ja kaugushüpe (M,N).
Hommik algab jõukatsumisega pisikestel, kes saavad joosta 60m, visata palli ja hüpata kaugust.
Kohale tuleb ka odaviske Eesti rekordi omanik Magnus Kirt, kellega koos on võimalik võistluseelne soojendus teha ja muidu juttu ajada. 🙂

Ajakava

  • 09:00-09:50 Laste registreerimine (T/P 3-4A.; 5-6A.; 7-8A.; 9-10A.; 11-12A.)
  • 10:00 AVAMINE
  • 10:00-10:20 Võistlussoojendus Magnus Kirdiga.
  • 10:30-12:30 Laste kolmevõistlus: 60m jooks, kaugushüpe ja pallivise.
  • 12:40 Laste autasustamine
  • 12:45-14:00 Kaugushüpe
  • 14:15-15:30 100m eeljooksud (M;N)
  • 16:00 100m naised FINAAL
  • 16:15 100m mehed FINAAL
  • 16:40 AUTASUSTAMINE

Anija valla kergejõustiku võistlus 2024

Üle pika aja on taaskord Anija vallas toimumas kergejõustikuvõistlus. Võistluse peaalaks on 100m jooks, mille raames selgitame välja Anija valla kiireima mehe ja naise. Kas pole mitte põnev? Igaljuhul, selleks, et kohalikel Anija valla sportlikel inimestel oleks motivatsioon pingutada siis oleme kohale kutsunud mitmed rahvusvahelise tasemega Eesti tipptegijad, eesotsas Karl Erik Nazaroviga, kelle 100m rekord on lausa 10,18 sekundit ning tema nimel on kehtiv Eesti rekord. Naistest tuleb samuti väga kiire Ann Marii Kivikas, kelle isiklik rekord on 11,48. Eesti rekord on ainult veidi parem 11,35.
Auhinnad on samuti vägevad, sest Anija valla kiireim mees ja naine saavad ise omale valida tutikad jooksutossud, täpselt sellised nagu meeldib. 
Võistlusaladeks on 100m jooks (M,N) ja kaugushüpe (M,N).
Hommik algab jõukatsumisega pisikestel, kes saavad joosta 60m, visata palli ja hüpata kaugust.
Kohale tuleb ka odaviske Eesti rekordi omanik Magnus Kirt, kellega koos on võimalik võistluseelne soojendus teha ja muidu juttu ajada. 

Võistlusele registreerimine: https://forms.gle/9kv7rhKywAW2LxFMA

Võistlusjuhend koos ajakavaga tuleb õigepea.

Võidupüha puhul pärgade asetamine Anija vallas

Võidupüha puhul, 23. juunil, asetatakse pärjad Anija vallas järgmiste Vabadussõja mälestusmärkide juurde:

9:00 Kehra jaamahoone mälestustahvel
9:20 Priske mälestussammas
9:40 Lahinguvälja mälestussammas
10:10 Vetla mälestussammas
10:30 Saia mälestussammas