Kirbuturg Kehra Rahvamajas

Tule müüma, ostma ja vahetama!

Oled tänu ja rõõmuga oodatud.

Registreeri müügikoht: 519 18578 või kehraturg@anija.ee

Vara küps

Kehras tutvustab filmi ja vastab vaatajate küsimustele operaator Mattias Veermets.

“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib. Martti Helde dokumentaalfilm otsib lahendust mitmele valulikule teemale osutav ja teravale probleemile.

Urmas Sisask “Lõunataevas”. Esineja haigestumise tõttu jääb kontsert ära. Vabandame!

Esineja haigestumise tõttu jääb kontsert ära. Vabandame!

Tartu rahulepingu 104. aastapäev

2. veebruaril täitub 104 aastat Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu allkirjastamisest.
Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks.

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidulik lipu heiskamine Anija vallas

24. veebruaril Aegviidu kooli juures kell 7.30

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidulik lipu heiskamine.

Lipud heiskavad Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ja Anija vallavanem Riivo Noor.

24. veebruar Kehra linnaväljakul kell 7:30

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva pidulik lipu heiskamine.

Lipud heiskavad Anija vallavolikogu aseesimees Margus Nõlvak ja Anija abivallavanem Priit Vabamäe.

 

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva puhul asetatakse pärjad Anija vallas järgmiste Vabadussõja mälestusmärkide juurde:

8.20 Priske mälestussamba juurde

8.40 Lahinguvälja mälestussamba juurde

9.00 Kehra jaamahoone mälestustahvli juurde

9.30 Vetla mälestussamba juurde

9:45 Saia mälestussamba juurde

 

Naistepäeva kontsert Alen Veziko “Sinu poole teel”

Heategevuskontsert Seto leelokoor Siidisõsarõ ja Anne Veesaar

Anija Lions klubi kutsub heategevuskontserdile, kus esinevad Seto leelokoor Siidisõsarõ ja Anne Veesaar.

Lahkus loeb!

 

Pille Pürg autobiograafiline etendus ”Kõbus ja lõbus”

KÕBUS JA LÕBUS

Pille Pürgi autobiograafiline monoetendus, kaasa tegev Toomas Lunge.

Eesti armastatuim naisparodist ja näitleja Pille Pürg astub oma autobiograafilises monoetenduses „Kõbus ja lõbus“ vaatajate ette erakordse avameelsusega.

„Enne naera enda üle, alles siis võta teised ette,“ kõlab tema juhtmõte.

Oskus ennast ja teisi jälgida ning läbielatut talletada teeb tema loost tõelise ajastu märgi, milles vaadatakse halastamatu otsekohesusega teatrielu kulisside taha, meenutatakse harvaesineva detailitäpsuse, nakkava huumori või sügava traagikaga vürtsitatud elu- ja lavasündmusi.

Ja otse loomulikult ei puudu ka pöörased paroodiad ja lõbusad laulunumbrid. Naerda saab pisarateni, aga ka läbi pisarate.

Etenduse on kirjutanud Valdo Jahilo, toetudes Pille Pürgi elulooraamatule” Pisarais päikesetüdruk”, mille autor on Verni Leivak.

Elu ja armastus

A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev “Elu ja armastus” annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.

1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.

Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.

Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.

Teeme Eesti Suurima Südame Kehras