Tule peole juulikuus,
siis kui suvi täies hoos.
Võta kaasa hea tuju,
siis ka pidu hästi sujub
KOHAPEAL:
Toitlustus ( varuge sularaha)
Vahetu suhtlus külaelanike ning külalistega
Meelelahutus nii lastele kui ka täiskasvanutele
Lõbusad meeskonnamängud
KAVAS
Teatrietendus MTÜ Triibik`u poolt
Marina Tširkova Balletiakadeemia tantsijad
Teadusteater (osalemine gruppides)
Meelika Mäeorg õhupalliloomade meisterdustuba (osalemine gruppides)
Mälumäng vanemale külarahvale
Meeskonnamängud nii väikestele kui suurtele
Väliharf
Peale Väliharfi esinemist jätkame pidu makimuusikaga
*ajakava on täpsustamisel
ÜRITUST TOETAB ANIJA VALD
“PROJEKTI ON RAHASTATUD KOHALIKUST OMAALGATUSE PROGRAMMIST”
Tornimäe Näiteselts toob laupäeval, 8. juulil Voose Rahvamajja etenduse Pansionaat “Eluratas”.
Lugu elust enesest läbi huumorivõtme. Võru murdest tõlgitud, Airika Saamo “Kae kos pandse plõnni” ainetel.
Kes sa oled? Kus sa oled? Kuhu sa minna tahad?
Nendele küsimustele otsib vastust etenduse “Hea Samaaria naine” näiteseltskond: Elvi Reinvelt, Terje Multer, Laura Pürjema, Mart Almers ja Leo Kiviberg lavastaja Terje Varuli käe all.
Etendus on kolmes vaatuses kahe vaheajaga.
Vaheagadel töötab puhvet NB! kaasa SULARAHA!!
Piletid müügil ka fientas: https://fienta.com/et/hea-samaaria-naine-58103
Lõbus, aga ka põnev lugu sellest, kuidas mees seisab valiku ees: kumba naist eelistada, kui mõlemad kallid on?
Kuid siis teeb üks neist pakkumise, mis paistab algul skandaalne, aga millest on raske ära öelda. Ja lahenduse saab ka küsimus, kui palju siis maksab üks mees. Aga kas naine saab teda üldse endale osta ja mida mees ise sellest kõigest arvab? Kuidas ta sellest olukorrast välja vingerdab, seda näete juba etendusel. Kes viimasena naerab, naerab paremini, aga kõige viimasena naerab muidugi publik.
Suvel müügitabeli tippu tõusnud Komöödiateatri lavastuses mängivad Juss Haasma, Marika Korolev ja Karmel Naudre.
Püsijalamuusikal “Jah, ilma naisteta!”
Naine… Ma räägin Sinust pidevalt, aga aru ei saa mitte kunagi. Sa oled müsteerium. Aga ikkagi ma räägin Sinust, sest ma arvan, et ma tean ja mõistan. Ma olen mees, ma ei peagi aru saama. Ja kui ma kohe üldse aru ei saa, siis ma laulan… naistest… tuntud laule… mille on kirjutanud… mehed. Ilmselgelt teavad mehed naistest kõike! Või kas ikka teavad…
Kaks meest laval – üks laulab ja räägib, teine mängib pilli ja teeb aeg-ajalt mõne kohmetu nalja. Kõlavad tuntud ja veel tundmatudki laulud, mis on pühendatud naistele. Lisaks nimekirjad ja põhjapanevad teooriad sellest, millest mehed ei hakkagi kunagi aru saama. Ideaalne kompott igaks päevaks!
Laval
laulja ja näitleja Mihkel Tikerpalu
muusik Madis Kreevan
Teooriad on püstitanud Mihkel Seeder.
Täispilet 18 €
Sooduspilet õpilane, üliõpilane, pensionär 15 €
Grupipilet min 10 inimest 15 €
Operett Krahv Luxenburg Estonias 2 aprillil 2023
Neljapäeval, 16. veebruaril kell 19 etendub Kehra Rahvamajas Andrus Kivirähu näident “Aabitsa kukk”.
Mauno käis esimeses klassis kaheksa aastat. Kui tal juba habe kasvama hakkas, pakkus õpetaja välja, et võiks poisi teise klassi üle viia. Mauno seda aga ei soovinud ja nii tema koolitee lõppeski. Tema jaoks oli ja on oluline aabits. Läbi aabitsatekstide tõlgendab Mauno nii maailma kui ka inimesi enda elus ja selle ümber. Ta usub, et kõik, mis aabitsas kirjas on, on tõsi. Sellepärast ei armasta ta ka pakse ja peenikese kirjaga juturaamatuid. Nendes pole ju midagi sellist, mida aabitsas ei ole. Aabitsasse talletatu peale on aga Maunol hea mälu – kõik luuletused, mõistatused ja jutud on tal peas. Nii ta istubki päevad läbi oma koduaknal, vaadeldes elu selle taga ning vanu mälupilte enda sees. Kuid lisaks aabitsale on Maunol ka üks tähtis töö ja suur saladus….
“Aabitsa kukk” on Andrus Kivirähki mononäidend, mis ilmus raamatuna 2006. aastal. Eesti Draamateatris tuli „Aabitsa kukk“ lavale 2004. aastal (lavastaja
Andrus Kivirähk), esietendus toimus Tartus komöödiafestivalil Lutsu Teatrimajas. Tõnu Oja mängis peategelase Mauno rolli üle kolmesaja korra ja kokku üheksa aastat.
„Aabitsa kukk“ on komöödia, mille mitmed tasandid puudutavad erinevaid teemasid ja probleeme, mis avatakse üsnagi ühiskonnakriitilisel viisil. Näidendi põhiteema on pisikene ja vaene inimene, kellele pidevalt ülekohut tehakse. Siiski on sellel pisikesel inimesel maailmas mille või kelle peale loota – aabitsa ja oma onu peale. Aabitsast leiab vastuse igale küsimusele. Onu jällegi toetab Maunot, öeldes talle mida teha ja kuidas elada. Nii muutub vaese inimese toimetulek elus lihtsamaks, sest oma peaga ei peagi ju ilmtingimata mõtlema.
Etendue pikkus 1 h 25 min (vaheajata)
See on lugu jonnist, kommidest, kohustustest, tahtmistest, soovidest jne.
