Alates 10.septembrist saab Kehra Muuseumis uudistada Lembit Lõhmuse loodud eksliibriseid ja vabagraafikat Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja kogust.
Eksliibris on väikeseformaadiline trükis märkimaks raamatu omanikku. Suure panuse Eesti ja maailma eksliibrisekunsti arengusse on andnud sel aastal oma 75. sünnipäeva tähistav Lembit Lõhmus.
Oma esimese eksliibrise lõi ta 1982. aastal linoollõikes. Esimesed katsetused olidki just lihtsamini teostatavas linoollõike tehnikas, kuid hiljem sai südamelähedasemaks ja kunstilisi väljakutseid pakkuvamaks puugravüür ja vasegravüür. Oma suureks eeskujuks puugravüüri viljelemisel peab ta Richard Kaljot, hindab ka Arkadio Laigo, Ernst Kollomi, Esko Lepa ja Henno Arraku töid. Vasegravüüris on ta iseõppija, uurides selliste maailmakuulsate gravüürimeistrite nagu Czeslaw Slania, Hans Ranzoni, Werner Pfeileri töid. Uuema aja tehnikatest on ta kätt proovinud ka värvilises digigraafikas.
Püsinäitus Aegviidu Rahvamajas.
Kirjutusmasinad on alles hiljuti ajalukku läinud, veel 30 aastat tagasi olid need igas kontoris ja toimetuses täiesti tavalised tööriistad. Enamasti töötasid nende taga noored neiud, kes olid saanud gümnaasiumis masinakirjutaja või sekretäri eriala. Korraldati ka kursuseid. Sõna tippmamsel on saksa keelest võetud laensõna ja oli enne Teist ilmasõda siin kaunikesti levinud sekretäri või masinakirjutaja tähenduses.
Näitusel on väljas poolsada masinat Valdo Prausti kogust. On võimalik ka proovida, kuidas kirjutusmasinal tippimine õnnestub.
Ljudmilla Saupõld (sünd. Tsimbrot) on kasvanud ja elanud Kehras. Ta on lõpetanud Kehra Keskkoolis 8 klassi ja Tallinna Kergetööstustehnikumi. Töötas Kehra õmblusateljees ja aastatel 1980–1991 rahvatööndusettevõtte Kodu Kehra jaoskonnas. Pärast seda kuni pensionile jäämiseni oli raudteel kaugesõidurongide vagunisaatja ja rongiülem.
Ljudmilla abiellus 1966. aastal Kehra poisi Viktor Saupõlluga. Neil on lapsed Urmas ja Nelli (Restov), 7 lapselast ja 2 lapselapselast.
Ljudmilla hobiks on olnud käsitöö, aga ka küpsetamine. Omaette kunstiteosed on tema tehtud tordid. Ta on kudunud, heegeldanud, tikkinud, õmmelnud nii oma perele riided selga kui nukkudele riideid ja lastele mänguasju. Tema õmmeldud on naisansambel Kodu esinemiskostüümid. Imepäraselt kaunid on tema ristpistes tikitud pildid, mida on näinud kogu Eesti rahvas Kanal 2 saates „100 erilist eestlast“.
Juulis on aida teisel korrusel avatud kunstnik Eve Kruuse maalide näitus.
Näitusel olevatel maalidel ei olegi objektid või nähtused alati midagi äratuntavat, neid on kas sedavõrd abstraheeritud, st mõnd tunnust mõtteliselt eraldatud ja üldistatud, või on objekti sedavõrd ligidalt või kaugelt vaadeldud, et see on muutunud abstraktseks mänguks.
Ja samas, kontrasti loomiseks, on mõned detailid vägagi äratuntavad. Need on vaataja ette toodud nö zoomitult, väga lähedas vaates on süvenetud detailidesse – Kruuse sõnul on oluline märgata pisiasju, detaile, mis oma suure mõjujõuga ei olegi enam pisiasjad. Äratundmiseni jõuab nii looduse sõber kui ka abstraktsete seoste otsija.
Näitus on juulikuus avatud iga päev 12-19 (v.a 23. juulil).
19 kunstniku taiesed vaatamiseks, imetlemiseks ja ostmiseks. Väga erinevates tehnikates ja stiilides. Kunstnikud on annetanud taiesed Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonnale müügiks, et toetada misjonitööd!
Mari Teede fotosid võimalik näha E-K 10-18 ja N, R 10-17.
Anija mõisa aida teisel korrusel on 18.05-20.06 kell 12-19 avatud Mihkel Vorsmani maalinäitus “1000 kurge”.
Jaapani legendi kohaselt saab see, kes voldib tuhat paberist kurge, jumalatelt ühe soovi. Aga kui maalida tuhat maali, kuidas on lood siis?
Jaapani kultuur on eesti inimesele kui musternäide tahtest, lojaalsusest, reeglitest ja traditsioonidest. Samuti täiuslikkuse ja professionaalsuse saavutamise püüdlused.
Näituse läbivaks teemaks ongi geiko (geisha) ja maiko kui elukutse pidevad lihvimise meistrid.
Tule avasta Jaapani kultuurist ajendatuna sündinud teoseid oma silmaga ja saa kunstniku kohta rohkem teada.
30. maini on avatud näitus “Kehra Rahvamaja lugu”. Näitus on avatud esmaspäeviti kell 12 – 16 ja neljapäeviti kell 16.30 – 19 . Muul ajal saab näitust vaadata kokkuleppeliselt, helistades telefonil 5553 0345 Mart.
Raamatukogus on võimalik näha Mari Teede fotosid lindudest.
