Kehra raamatukogus saab märtsis näha Tiina Azojani näitust “Erilised”.
Olete oodatud vaatama!
Kehra raamatukogus saab märtsis näha Tiina Azojani näitust “Erilised”.
Olete oodatud vaatama!
Olete oodatud Kehra raamatukokku vaatama ja ostma Ksenija Gaitšuki töid.
Näituse “Miniatuurimeister Richard Kaljo” on koostanud Kehrast pärit kunstikoguja Andres Aruoja oma eksliibriste kollektsioonist.
Eksliibrisekunstnikuna on Richard Kaljo (1914-1978) nimi tuntud üle kogu maailma. Alustanud eksliibriste loomist 1939. aastal, jõudis ta graveerida puusse sadu meeldejäävaid raamatuviitu. Süžeelt lihtsad, pretensioonideta sügavmõttelisusele, küll aga teravmeelsed, köitvalt kelmikad ning sageli kompositsiooniliselt uudsed, alati huvitavalt graveeritud — sellised on Richard Kaljo maailmakuulsuse võitnud eksliibrised.
Näitusega alustab Kehra muuseum raamatuaasta tähistamist, on ju eksliibris mõeldud eelkõige raamatusse kleepimiseks ja näitab, kellele raamat kuulub.
Alaveres elanud Esta Matla (1955 – 2023) parandas ja korrastas vanu nukke, kes olid juba ära visatud või polnud enam mängimiseks vajalikud. Mingil ajal hakkas ta nendest koostama ka näitusi, mis olid paljudes raamatukogudes ja rahvamajades. Näitusel on väljas ka tema enda koostatud albumid oma nukkudest ja näitustest.
Ta jõudis parandada umbes 400 nukku. Kehra muuseumi näitusele on jõudnud nendest 168. Näitus on avatud sügiseni.
Näitusel saab näha lille- ja meremaale.
Paljusid maale on võimalik ka osta.
Olete oodatud Kehra raamatukokku.
Kehra raamatukogus on võimalik näha raamatu “Lusti-Leenu menuaarid” autori näitust.
“Värvi ja peegeldust” on Kehrast pärit harrastuskunstnik Tiiu Viiese (1949–2023) mälestusnäitus.
Tiiu Viies (Saarepera) lõpetas 1968. aastal Kehra keskkooli. Kooli ajal paistis ta silma mitmekülgselt andeka õpilasena. Ta õppis hästi, lõpteas ka muusikakooli klaveri erialal, tegi sporti, tuli korduvalt orienteerumises auhinnalistele kohtadele nii maakonna kui vabariiklikel võistlustel. Tiiu Saarepera laulis legendaarse Kehra tütarlasteansambli “Anne” algkoosseisus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli nii inglise filoloogi kui psühholoogina.
Tema õde Reet Remmel on kirjutanud: “Tiiu on jätnud meile nii rikkaliku pärandi maalides, kirjasõnas ning isegi käibele läinud psühholoogiliste nippidena, et polegi muud vaja, kui Tiiut tsiteerida.”
Tiiul on olnud üle kümne isiknäituse: Viimsi ja Randvere huvikeskustes, Kesklinna sotsiaalkeskuses, Estonian Business Schooli ruumes. Tema tööd on üleval Pirita teel Võru restoranis. Maalimine oli aga ainult tema hobivaldkond.
Tiiu on koolitanud piloote, stjuuardesse, ärijuhte, direktoreid, lapsi, lasteaia õpetajaid, treeninud suurorganisatsioone, aga aidanud leida oma rada ka Kaagvere kooli tüdrukutel. Psühholoog, terapeut, organisatsiooninõustaja, rõivadisainer, maalija, interjöörikujundaja, suur kodu sättija ja seinte lammutaja, taliujuja, rulluisutaja, maalikunstnik, Sulevi ja Marcuse ema, kelle sõnul Tiiu mitte kunagi häält ei kõrgendanud, vanaema Martinile ja Lulule.
Näitus “Suve helin” on koostatud 2010-2024.a. valminud õlimaalidest.
Näiliselt piiritu meri, kodumaised maastikud, võluvad lilled – see kõik on olnud inspiratsiooniallikaks.
Osad maalid ootavad uut kodu. Võimalik tasuda ka e-arvega.
20. juulil möödub 90 aastat raamatuillustraatori, maalikunstniku ja graafiku Maret Kernumehe sünnist, kelle lapsepõlv möödus Anija vallas. Koolieelikuna elas ta Aegviidus ja hiljem Kehras. Ta õppis 10 aastat Kehra koolis, aga keskkooli lõpetas Tallinnas. Maret Kernumees tõi Kehra keskkoolile esimesed meistritiitlid kergejõustikus koolinoorte vabariiklikelt võistlustelt.
Kuigi Maret Kernumees lahkus meie hulgast juba enam kui veerand sajandit tagasi, elab edasi palju toredaid raamatutegelasi, kellele just tema näo andis. Maret Kernumeest peetakse üheks parimaks J.R.R. Tolkieni “Kääbiku” illustreerijaks. Näitusel on võimalik vanu tuttavaid raamatuid uuesti sirvida.
Näituse pidulik avamine reedel, 19. juulil kell 15. Kõik huvilised on oodatud.
Kehra muuseumis on mudelautode näitus. Kollektsioon kuulub koolipoiss Artjom Sidorovile, kes huvitub sportautodest, pildistab neid võimaluse korral ja tal on oma veebileht www.fotocar.eu
Lisaks mudelautodele on ka album Artjomi autopiltidega.