Vallo Toomla tänavu 8. märtsil esilinastunud dokumentaalfilm “Nii ta on” viib vaataja Eesti väikekohtades elavate meeste maailma, näidates nende argipäevaseid rōōme ja muresid.
Kuidas kasvatab oma nelja poega endine seakasvataja Janek ja millest unistab hooldekodu omanik Meelis? Kuidas metsamees Rein leiab eluvärskuse noolemängust ja talupidaja Eku kartulikülvist? Kas assenisaator Kaido kahetseb midagi ja kui tihti ta oma naisele lilli kingib? Kas ka hobileidur Juss näeb Jumalat pisiasjades ja milline ikkagi on hüdraulilise niiduki ülekanne? Need on pildid elu keskpaika jõudnud meeste elumõistmisest, eluga leppimisest ja elurõõmu otsingutest selle leppimise sees. See film on kui rahustav soe sõõm inimlikkust keset praegust keerukat maailma täis raevukaid konflikte. Lihtsuses võib olla võlu. Lihtne nagu saun või laul. Ega ta nii on.
Režissöör: Vallo Toomla
Operaator: Erik Põllumaa (ESC)
Monteerija: Kaie-Ene Rääk
Helirežissöör: Harmo Kallaste
Helioperaator: Mart Kessel-Otsa
Produtsent: Kaie-Ene Rääk
Tootja: F-Seitse
Pikkus: 82 min
Keel: eesti
2024
Ema (Karin) ja tütar (Mari) seisavad silmitsi Mamma kaotusega. Karinile on Mamma ema, aga Marile vanaema. Mõlemad elavad Mamma lahkumisvalu väga erinevalt teineteise peal välja, ent tingimusteta armastuses on kõik lubatud. Ema ja tütre läheduse ja teineteise mõistmise otsingute taustal on arhiivikaadrid Mammast, mis näitavad tema rahumeelset elutervet argielu. Mo Mamma on naiselikust absurdist pakatav eluliselt nukker hommaaž Mammale.
„Mo Mamma“ paitab lahkumisvalu, mis jääb maha neisse, kel tuleb olla saatja.
Ema (Karin) ja tütar (Mari) seisavad silmitsi Mamma kaotusega. Karinile on Mamma ema, aga Marile vanaema. Mõlemad elavad Mamma lahkumisvalu väga erinevalt teineteise peal välja, ent tingimusteta armastuses on kõik lubatud. Ema ja tütre läheduse ja teineteise mõistmise otsingute taustal on arhiivikaadrid Mammast, mis näitavad tema rahumeelset elutervet argielu. Mo Mamma on naiselikust absurdist pakatav eluliselt nukker hommaaž Mammale.
„Mo Mamma“ paitab lahkumisvalu, mis jääb maha neisse, kel tuleb olla saatja.
Ema (Karin) ja tütar (Mari) seisavad silmitsi Mamma kaotusega. Karinile on Mamma ema, aga Marile vanaema. Mõlemad elavad Mamma lahkumisvalu väga erinevalt teineteise peal välja, ent tingimusteta armastuses on kõik lubatud. Ema ja tütre läheduse ja teineteise mõistmise otsingute taustal on arhiivikaadrid Mammast, mis näitavad tema rahumeelset elutervet argielu. Mo Mamma on naiselikust absurdist pakatav eluliselt nukker hommaaž Mammale.
„Mo Mamma“ paitab lahkumisvalu, mis jääb maha neisse, kel tuleb olla saatja.
Režissöör Eeva Mägi seisundifilm laotab suvesoojale õhtukastele eleegia, mis hakkab hargnema ema ja tütre leinana mööda erinevaid radu. Sihiks soov põgeneda tunnete eest, mida on rohkem, kui hing jaksab tunda. Teineteisest ummisjalu võimalikult kaugele sööstes ja siis jälle kogemata kohmakalt ristudes. Teadlikult üksteisest üle trampides. Et lahti kistud haavade hapras läheduses seda tingimusteta armastust üles leida. Need on rajad, mis väänlevad ümber Mamma kodu, kes on haiglas ja ei tule enam tagasi. Tütre poolt ostetud võimsat maamaja ümbritsevad küll maalilised vaated, kuid Mamma sellesse uhkesse luksusesse ei kuulu. Tema lugu ja kodu on olnud teistsugused. Ajad olid teised.
VHS-kaadritesse jäädvustatud lõiked Mammast elavad aga edasi selles filmis, mille vaikiv jõud avaneb intiimsuses. Film, mis laseb vaataja niivõrd lähedale, et naha all tunned ära iseenda ja teised sind ümbritsevad põlvkonnakaaslased. Fragmentidena kõlavad laused vanavanemate saatusest. Mundris meestest. Sellest vaeseomaks vaevatud vaesusest.
„Mo Mammas“ ilmutavad koos Mammaga südamepõue maetud ajaloopildid end mälestustena. Need on pildid üle põlvede kanduvast summutatud valust, leppimisest ja õnnest helisevatest hetkedest ühe vanaema, ema ja tütre elu edasi kandvas kolmainsuses.
MS-12
28. märtsil kell 10 ja kell 19 Voose Rahvamajas uus mängufilm MO MAMMA:
Ema (Karin) ja tütar (Mari) seisavad silmitsi Mamma kaotusega. Karinile on Mamma ema, aga Marile vanaema. Mõlemad elavad Mamma lahkumisvalu väga erinevalt teineteise peal välja, ent tingimusteta armastuses on kõik lubatud. Ema ja tütre läheduse ja teineteise mõistmise otsingute taustal on arhiivikaadrid Mammast, mis näitavad tema rahumeelset elutervet argielu. Mo Mamma on naiselikust absurdist pakatav eluliselt nukker hommaaž Mammale.
„Mo Mamma“ paitab lahkumisvalu, mis jääb maha neisse, kel tuleb olla saatja.
Režissöör Eeva Mägi seisundifilm laotab suvesoojale õhtukastele eleegia, mis hakkab hargnema ema ja tütre leinana mööda erinevaid radu. Sihiks soov põgeneda tunnete eest, mida on rohkem, kui hing jaksab tunda. Teineteisest ummisjalu võimalikult kaugele sööstes ja siis jälle kogemata kohmakalt ristudes. Teadlikult üksteisest üle trampides. Et lahti kistud haavade hapras läheduses seda tingimusteta armastust üles leida. Need on rajad, mis väänlevad ümber Mamma kodu, kes on haiglas ja ei tule enam tagasi. Tütre poolt ostetud võimsat maamaja ümbritsevad küll maalilised vaated, kuid Mamma sellesse uhkesse luksusesse ei kuulu. Tema lugu ja kodu on olnud teistsugused. Ajad olid teised.
VHS-kaadritesse jäädvustatud lõiked Mammast elavad aga edasi selles filmis, mille vaikiv jõud avaneb intiimsuses. Film, mis laseb vaataja niivõrd lähedale, et naha all tunned ära iseenda ja teised sind ümbritsevad põlvkonnakaaslased. Fragmentidena kõlavad laused vanavanemate saatusest. Mundris meestest. Sellest vaeseomaks vaevatud vaesusest.
„Mo Mammas“ ilmutavad koos Mammaga südamepõue maetud ajaloopildid end mälestustena. Need on pildid üle põlvede kanduvast summutatud valust, leppimisest ja õnnest helisevatest hetkedest ühe vanaema, ema ja tütre elu edasi kandvas kolmainsuses.
MS-12
“Neeme Järvi. Muusika üle kõige”, režissöör ja produtsent Erik Norkroos.
Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. “Kui sa mõtled väikselt, ei saa sa teha suurt muusikat,” ütleb selle kohta Neeme Järvi. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailma orkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna.
Film jälgib rahvusvaheliselt tunnustatud ja rahva poolt armastatud Neeme Järvit tema viimase nelja aasta tegemistel nii Eestis kui ka Prahas, Viinis, Glasgows ja Ameerikas. Neeme Järvi olemust avavad tema perekonnaliikmed ja sõbrad ning temaga kontsertidel üles astunud muusikud Nicola Benedetti, Catriona Morison, Thomas Hampson, Joshua Bell jpt.
Filmi vaatamisele järgneb kohtumine režissöör Erik Norkroosiga.
“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud.
Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.
“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib.
“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud.
Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.
“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib
Lugu Mary O’Harast, kes on 11-aastane ninatark tüdrukutirts. Seiklus läheb lahti, kui tema vanaema Emer satub haiglasse. Kurb ja murtud Mary külastab Emerit regulaarselt. Pärast üht külaskäiku kohtab ta aga noort ja sõbralikku Tansey’t ning kiindub temasse. Kuid Tansey kaob pidevalt ära ja mis veelgi kummalisem, ta kordab aina, et tal on väga tähtis sõnum Mary vanaemale.
Chicago rahvusvahelisel lastefilmide festivalil pälvis “Meisterkokk Mary” parima animafilmi auhinna, samuti oli Euroopa Filmiauhindadel üks nominentidest parima animafilmi kategoorias.
“Meisterkokk Mary” on Luksemburgi, Eesti, Itaalia, Iirimaa, Suurbritannia, Läti ja Saksamaa koostööfilm. Filmi pikkus 88 min.
Kehras tutvustab filmi ja vastab vaatajate küsimustele operaator Mattias Veermets.
“Vara küps” toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.
“Vara küps” loodusfilmina on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib. Martti Helde dokumentaalfilm otsib lahendust mitmele valulikule teemale osutav ja teravale probleemile.
