Mängufilm “Must auk” neljapäeval, 13. veebruaril kell 15 ja 19 Kehra Rahvamajas.
Tavapilet 6 €, sooduspilet 5 €.
Film jälgib kolme omavahel seotud lugu. Sirje nõustub vabatahtlikult osalema maavälistes teaduseksperimentides; Jüri armub iharasse naabrisse ja Uma on kartmatu kulturist, kes unistab maailmast ilma vägivaldsete meesteta, et ta saaks aidata oma partneril Mariliisil terveks saada.
Andrus Kivirähki ja Armin Kõomägi novellidest inspiratsiooni ammutanud nutikas stsenaarium põimib kokku kosmilised orgasmid, eksistentsiaalse iha ja iidse kulinaarse tarkuse. Must auk ei ole seal, kus seda oodata võiks, kuid Kri-in-Poulsen Linnuteelt võib näidata õiget teed.
K-14.a, filmi pikkus 115 min.
Mängufilm “Must auk” esmaspäeval, 3. veebruaril kell 19.30 Aegviidu Rahvamajas.
Tavapilet 6 €, sooduspilet 5 €.
Film jälgib kolme omavahel seotud lugu. Sirje nõustub vabatahtlikult osalema maavälistes teaduseksperimentides; Jüri armub iharasse naabrisse ja Uma on kartmatu kulturist, kes unistab maailmast ilma vägivaldsete meesteta, et ta saaks aidata oma partneril Mariliisil terveks saada.
Andrus Kivirähki ja Armin Kõomägi novellidest inspiratsiooni ammutanud nutikas stsenaarium põimib kokku kosmilised orgasmid, eksistentsiaalse iha ja iidse kulinaarse tarkuse. Must auk ei ole seal, kus seda oodata võiks, kuid Kri-in-Poulsen Linnuteelt võib näidata õiget teed.
K-14.a, filmi pikkus 115 min.
Lühifilmide kogumik “Metsik lõuna” esitleb kaheksat lugu Tartust ja Lõuna-Eestist, mis püüavad tabada ellujäämise kunstide nippe ja saladusi. Nimekad filmitegijad Eestist ja välismaalt toovad meieni unikaalselt pöörased lood inimestest ja kogukondadest ning neid ümbritsevast kultuurist.
Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi raames otsisid ja leidsid Lõuna-Eesti eripärasid: Andrey Paounov (Bulgaaria), Andris Gauja (Läti), Carl Olsson (Rootsi/Taani), Eva Kübar (Eesti), Jaan Tootsen (Eesti), Maria Aua (Eesti), Viesturs Kairišs (Läti), Ülo Pikkov (Eesti).
Ülo Pikkovi lühifilm “Õmblusmasin” valiti 2024. aasta parimaks eesti filmiks ja sai filimiajakirjanike auhinna Neitsi Maali.
Ülo Pikkoviga vestleb enne filme Raimo Jõerand.
Näitame filmi 5.02.25 kell 11 ja kell 19 Alavere Rahvamajas.
Komöödiafilm viib vaataja äärelinna magalarajooni, kus elavad spordisaalis muskleid pumpav Uma, Soome tööle minekust unistavad sõbrannad Maret ja Sirje ning romantikust esoteerikahuviline Jüri, kes igatsevad kõik omal moel õnne ja armastust. Kui magalarajooni vahele sirelipõõsastesse tekib salapärastel asjaoludel must auk ja ilmuvad tulnukad, hiidämblik ning põlvpükstes austerlane, hakkavad juhtuma sündmused, mis seavad küsimärgi alla äärelinna elanike lootused helgemale elule. Lugu on inspireeritud Armin Kõomägi novellide kogumikust “Minu Mustamäe” ning Andrus Kivikrähki lühiloost “Inimväärne elu”.
K-14.a, filmi pikkus 115 min.
See on lugu noorest naisest, kes on üles kasvanud tihedalt seotud, ühtehoidvas, aga ka üksteist jälgivas perekonnas. Kui aga peategelasele tekib metsik salaelu, mis vabastab teda reeglite diktaadi alt, hakkavad need kaks maailma – päritolupere ja keelatud armastus – liikuma vääramatul kokkupõrkekursil. “Armastus on inimelu kõige võimsam kogemus. Ta võib viia sind ääre peale nii heas kui halvas, ta võib anda elule tähenduse, kui ka kõik oma teel purustada.” Andres Maimik.
See on lugu noorest naisest, kes on üles kasvanud tihedalt seotud, ühtehoidvas, aga ka üksteist jälgivas perekonnas. Kui aga peategelasele tekib metsik salaelu, mis vabastab teda reeglite diktaadi alt, hakkavad need kaks maailma – päritolupere ja keelatud armastus – liikuma vääramatul kokkupõrkekursil. “Armastus on inimelu kõige võimsam kogemus. Ta võib viia sind ääre peale nii heas kui halvas, ta võib anda elule tähenduse, kui ka kõik oma teel purustada.” Andres Maimik.
Usujuhi tütar Aurora sõidab abikaasa Joonasega oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama. Samal ajal üritab naisega ühendust saada tema endine salaarmuke Lenny. Abikaasale ei jää see aga märkamatuks.
Aastapäeva tähistamisest kujuneb välja pereväärtusi ülistav vaatemäng, millega Aurora isa Valdek tahab järgijaile luua pilti ideaalsest peremudelist.
Paralleelselt käivitub teine ajatasand ning vaatajad lennutatakse ajas aasta tagasi, otse Aurora ja Lenny ootamatu ja tulise armuloo keskmesse, mille käigus tõmbab mees Aurora oma pöörasesse maailma.
Osades Johanna Maarja Mägi, Jörgen Liik, Ott Kartau, Karin Rask, Indrek Taalmaa, Rea Lest ja paljud teised.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.
Usujuhi tütar Aurora sõidab abikaasa Joonasega oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama. Samal ajal üritab naisega ühendust saada tema endine salaarmuke Lenny. Abikaasale ei jää see aga märkamatuks.
Aastapäeva tähistamisest kujuneb välja pereväärtusi ülistav vaatemäng, millega Aurora isa Valdek tahab järgijaile luua pilti ideaalsest peremudelist.
Paralleelselt käivitub teine ajatasand ning vaatajad lennutatakse ajas aasta tagasi, otse Aurora ja Lenny ootamatu ja tulise armuloo keskmesse, mille käigus tõmbab mees Aurora oma pöörasesse maailma.
Osades Johanna Maarja Mägi, Jörgen Liik, Ott Kartau, Karin Rask, Indrek Taalmaa, Rea Lest ja paljud teised.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.
Usujuhi tütar Aurora sõidab abikaasa Joonasega oma vanemate juurde pulma aastapäeva tähistama. Samal ajal üritab naisega ühendust saada tema endine salaarmuke Lenny. Abikaasale ei jää see aga märkamatuks.
Aastapäeva tähistamisest kujuneb välja pereväärtusi ülistav vaatemäng, millega Aurora isa Valdek tahab järgijaile luua pilti ideaalsest peremudelist.
Paralleelselt käivitub teine ajatasand ning vaatajad lennutatakse ajas aasta tagasi, otse Aurora ja Lenny ootamatu ja tulise armuloo keskmesse, mille käigus tõmbab mees Aurora oma pöörasesse maailma.
Osades Johanna Maarja Mägi, Jörgen Liik, Ott Kartau, Karin Rask, Indrek Taalmaa, Rea Lest ja paljud teised.
Filmi stsenaristid ja režissöörid on Rain Tolk ja Andres Maimik.
See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.
Režissöör Eva Sepping (1978) on kunstnik, kes töötanud peamiselt videomeediumiga. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo (2003) ja Eesti Kunstiakadeemias interaktiivse multimeedia (2009). Oma EKA õpingute ajal uurinud rahvusidentiteediga seotud teemasid ning teinud ka vastavasisulisi näitusi (2010-2015) nii Eestis kui piiri taga. Hetkel tegutseb ta vabakutselisena, kunstiprojektides osaleb pisteliselt ning on osalise koormusega õpetaja Tartu Kunstikoolis. “Rändajad” (2024) on tema debüütfilm.
